Mis on gnocchid? Mäletate klimbisuppi kooli sõõklas, siniseks keedetud kana ja suurte sibulatükkidega. Vot need klimbid tolles supis ongi gnocchid. Samas, kui klimbid kleepusid kurgu lakke nagu kliister, siis gnocchid on sametiselt pehmed ja sulavad suus. Serveerida võib seda pastarooga täpselt niisuguse kastmega, nagu pähe tuleb, või mille komponendid turult, aiast, külmikust pihku satuvad. Võis röstitud salvei, seente- või väheke terava, tšillit sisaldav tomatipõhise toidulisandiga gnocchid...võtad taldrikutäie pastat, valad pokaali veini, istud trepile õhtupäikese kätte ja elu nagu basiilik, õitseb ning lõhnab.
Kui sirvida Salme Masso nõukaaegset kokanduspiiblit, leiab Briti kultusroale fish and chips toreda eestikeelse vaste, taignas praetud kala. Küllap leidub inimesi, kes rõõmustavad, kui keeleuuendajad nõuaks rahvusvahelise toidukultuuri tippteose nime eestindamist. Ise suhtun tõlkekavadesse vaoshoitumalt. Sama kehtib ka retsepti kardinaalse muutmise kohta. Taignasse kastetud ning rasvas praetud räim mulgi pudru ja soolakurgiga omab küll kindlat kohta eestlaste uuenevas laadakultuuris, kuid inglaste fish and chips on midagi enamat. Kiirtoit, milles segunevad kultuur, ajalugu ja kulinaaria traditsioonid Briti impeeriumi avarustelt on tõeline pärl. Mahlane kalafilee krõbeda taignas kuldsete kartulisektorite ja tartarkasmega on maitsvalt mahukas energiapomm. Sestap jätsin traditsioonilise hernepüree, mida roa ühe kohustusliku saatjana pakutakse, järgmiseks korraks. Kuigi väikesi mugandusi tegin minagi, üritasin nii nime, kui ka valmistamisviisi juures järgida saarterahva kogemusi ja traditsioone.
